Tutvuge suitsetamise mõjuga inimkehale. Suitsetava ja mittesuitsetava inimese organismi võrdlemiseks liigutage lehekülje keskel olevat ringikujulist nuppu vasakule või paremale.
Suitsetaja näonahk näeb välja haiglane, kuna tubakasuitsus sisalduvate mürgiste ainete mõjul katkevad näonaha elastsuse eest hoolitsevad elastaanikiud kergemini. Väsinud nägu mõjub eemaletõukavalt. Ühe tutvumisportaali sajast kõige enam populaarsust kogunud fotost vaid kahel oli kujutatud suitsetaja.
Mittesuitsetaja nägu näeb välja terve, kuna mittesuitsetaja veres ei ole mürkaineid, mis mõjuvad nahale kahjulikult. Suitsetamisest loobumine annab samasuguse efekti nagu kosmeetika kasutamine: tema nahk näeb välja terve ja ligitõmbav.
Suitsetajatel tekib sagedamini nahale vistrikke. Suitsetamine nõrgestab naha pindmist verevarustust, mistõttu tekib kergemini nahapõletikke. Suitsetaja akne on ka raskemini ravitav.
Mittesuitsetaja nahk on sagedamini vistrikuvaba, kuna tema verevarustus on korras. Nii on infektsioonil vähem võimalusi tegutsemiseks ja kui vistrikud siiski tekivad, siis kaovad nad kiiremini ära.
Suitsetaja nahale tekib rohkem kortse. Suitsetamine vähendab nahas kollageeni ja elastiini. Ilma nendeta kaotab nahk oma elastsuse tugevuse. Nahale tekivad kortsud.
Mittesuitsetajal on vähem kortse. Ühe uuringu andmetel on mittesuitsetajal viis korda vähem kortse võrreldes nendega, kes on suitstanud 25 aasta jooksul paki sigarette päevas.
A yellow smile reveals the smoker. The discolouration is caused by tar getting stuck in the cracks of the tooth enamel.
The non-smoker's smile is beautiful and white. Less tartar develops on non-smokers' teeth than on smokers' teeth. Removing tartar is an uncomfortable drag.
Suitsetaja hingeõhk lehkab ebameeldivalt. Uuringu andmetel on 20 % inimestest jätnud oma lähedase inimese suitsetamise tõttu maha. Suust tulev paha hais mõjub eemaletõukavalt.
Mittesuitsetaja hingeõhk ei haise tuha järele ja köhimisel ei eritu tema suust rohelist röga nagu suitsetajatel. Ajakirja Käry poolt läbiviidud küsitlusele vastanud tuntud isikutest mitmed vastasid, et nad eelistavad suudelda meelsamini mittesuitsetajaid.
Suitsetaja naeratus on tumekollane. Suitsutõrv muudab hambavaaba kollaseks. Sellele lisaks võivad tubakas - ka nuusktubakas - põhjustada ka suuvähki.
Kuna Sina ei suitseta, tekib Sulle vähem hambakivi, mille eemaldamine on ebameeldiv protseduur. Sul on ka neli korda väiksem risk haigestuda suuvähki.
Suitsetajate juuksed langevad sageli välja või muutuvad halliks, kuna suitsetamisel koguneb organismi mürkained, mida leidub isegi suitsetajate juustes.
Mittesuitsetajate juuksed püsivad kauem peas ja need säilitavad ka oma värvi kauem kui suitsetajatel.
Suitsetav naine imeb omale sisse koos nikotiiniga ka karvakasvatusainet. Tubakas vähendab naissuguhormoonide taset, mistõttu meessuguhormoonide osakaal organismis kasvab ja karvakasv hakkab vohama - ka näol.
Mittesuitsetava naise nina alla ei kasva üleliigset karvatuusti, sest tema ei suurenda suitsetamisega meessuguhormoonide osakaalu oma kehas. Mittesuitsetav naine ei pea ostma omale pardlit.
Suitsetajad on närvilisemad kui mittesuitsetajad. Suitsetamisega kaasnevad võõrutusnähud tekitavad pidevat närvilisust. Ettekujutus, nagu mõjuks suitsetamine rahustavalt, on täiesti vale.
Mittesuitsetaja ei ole sunnitud kogu aeg kella passima, närviliselt sõrmedega vastu lauda trummeldama pidevalt mõtlema sellele, et millal ometi pääseb suitsule. Mittesuitsetaja võib keskenduda elamisele nüüd ja praegu.
Suitsetavate naiste käed muutuvad karvaseks, kuna suitsetamine suurendab meessuguhormoonide osakaalu organismis.
Mittesuitsetavatel naistel on harva probleeme seoses liigse karvakasvuga kätel. Mittesuitsetamine hoiab hormoonide taseme tasakaalus.
Austatud suitsetaja: meil on väga kahju, aga meie küünespetsialist ütleb, et nikotiinikollane ei ole selle aasta moevärv.
Mittesuitsetaja valib oma küünevärvi ise. Küüned võivad olla naturaalsed või lakitud, aga igal juhul ei ole need nikotiinist koltunud.
Suitsetamine kahjustab kopse ja muudab hingamise vaevaliseks. Suitsetaja ei suuda joosta ega sukelduda sama kaua kui teised. Vanemas eas ootab suitsetajat ees nn. suitsetaja köha ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ning hingamisteede ahenemine, mis jätab sellise tunde, nagu prooviks hingata nina ja suu käega kinni kaetult.
Mittesuitsetaja kopsudes eritub vähem lima ja esineb vähem põletikke. Mittesuitsetaja suudab ronida mitmekorruselise maja trepist üles veel vanemaski eas, samal ajal kui suitsetaja jääb poolele teele hingeldama.
Kopsuvähk on see kole tume mügarik, mida näeme pildil. Kümnest kopsuvähi haigusjuhtumist üheksa on tekkinud suitsetamise tagajärjel. Kopsuvähki haigestumise risk on seda suurem, mida nooremas eas on suitsetamist alustatud. Oma mõju on ka sellel, kui kaua ja kui palju inimene on suitsetanud.
Palju õnne, mittesuitsetaja! Sinu risk haigestuda kopsuvähki on madal.
Suitsetaja on sageli ülekaaluline. Üleliigset massi koguneb eriti vöökohale, isegi kui kehakaal ei tõuse. 16 - 24 -aastastel suitsetavatel tüdrukutel esineb ka muide keskmisest rohkem ülekaalulisust.
Mittesuitsetav tüdruk, sa pead endalegi märkamata imedieeti! Sinul on normaalsem, st. saledam talje. Uuringud on näidanud, et suitsetavatel tüdrukutel on keha keskosa teistega võrreldes ümmargusem ja ka nende kaal on suurem.
Pildil nähtav kole auk on maohaav. Tubakas sisalduv nikotiin nõrgestab mao vastupanuvõimet helicobakteri vastu. Helicobakter põhjustab maohaava.
Pildil pole näha mingeid ebameeldivaid üllatusi. Mittesuitsetaja makku ei satu nikotiini ja see säilitab vastupanuvõime näiteks maohaava põhjustava helicobakteri vastu.
Pildil on näha tromb, mis võib põhjustada äkksurma. Suitsetajatel on trombi tekkimise risk kaks korda suurem kui mittesuitsetajatel.
Mittesuitsetajate veresooned on tavaliselt tervemad.
Pildil olev loode kirtsutab nina, sest tulevane ema suitsetab ja kõik tubakasuitsus sisalduvad kemikaalid jõuavad läbi nabanööri otse looteni. Veel sündimata lapse organismis võib olla protsentuaalselt suuremgi kogus suitsetamise tagajärjel tekkinud keemilisi ühendeid kui tema emal.
Pildil näeme tervet loodet. Tema ema ei suitseta. Kui ema raseduse ajal suitsetab, ahendab nikotiin veresooni ja laps peab kogu raseduse ajal kannatama hapnikupuuduse käes.
Suitsetavate naiste seksuaalelu on teistest viletsam. Nende maks lagundab kiiremini östrogeeni ehk naissuguhormooni. Tulemuseks on huvi kadumine seksi vastu.
Mittesuitsetamine hoiab ka seksuaalse tervise korras. Tubakasuits vähendab organismi põletike vastu kaitsvate bakterite hulka ja selle tagajärjel esineb suitsetavatel naistel sagedamini paha lõhnaga tupevoolust ning tupepõletikke.
